Kuidas teatada seksuaalsantaažist (sextortion) Eestis

Ära maksa, ära vasta ja salvesta kõik tõendina. Seejärel esita avaldus politseile (Politsei- ja Piirivalveamet) aadressil politsei.ee ning teavita kontost platvormi, kus kontakt algas.

See kehtib, kui keegi ähvardab saata sinu intiimpildid või -video sinu lähedastele, kui sa ei maksa. Kui vajad kiiret abi, helista 112.

Sina ei ole siin see, kes on midagi valesti teinud. Riigi Infosüsteemi Amet ütleb selle otse välja: väljapressimine on kuritegu ja selle eest vastutab väljapressija, mitte sihtmärk.

Peamine lühidalt

• Maksmine ei lõpeta väljapressimist. Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul ei tööta järeleandmine üldjuhul, vaid julgustab ründajat.
• Esita avaldus politseile veebis politsei.ee kaudu (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID). Kiire abi korral helista 112. Nõu saad ka oma piirkonna veebipolitseinikult.
• Massiliselt saadetud e-kiri, mis väidab, et sind filmiti veebikaameraga, on rämpspost. CERT-EE soovitab selliseid kirju ignoreerida.
• Kui pildid avaldati, nõua nende eemaldamist platvormilt. Kui see ei aita, saab täiskasvanu esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile. Kui pildil on alaealine, pöördu kohe politseisse.
• Kui tunned, et ei jaksa enam, helista 112 või ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (ööpäev läbi, tasuta).

Oled alla 18? Teata politseile: esita avaldus või pöördu veebipolitseiniku poole. Ohu korral helista 112. Lasteabi 116 111 on Sotsiaalkindlustusameti tasuta nõustamine lastele ja töötab ööpäev läbi.

Sama nime all on kaks eri kuritegu

Tegu on kahe erineva asjaga: massiliselt saadetud pettuskiri ja inimene, kellel on päriselt sinu pildid. Tee kindlaks, kumma olukorraga on tegu, sest tegutsemine on erinev.

E-kiri, mis väidab, et sind filmiti

Postkasti tuleb kiri, mille saatja väidab, et häkkis sinu arvutisse ja filmis sind veebikaameraga täiskasvanutele mõeldud lehti vaatamas. Ta nõuab raha ja ähvardab video saata sinu sõpradele ja kolleegidele. Kiri võib tulla justkui sinu enda aadressilt ja sisaldada sinu kunagist parooli.

Kui kirjas on rahakoti aadress, saad Chainabuse'is kontrollida, kas see on juba teatatud.

Just see parool on kogu trikk. See pärineb mõnest vanast andmelekkest, mitte sinu arvutist. Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul on tegu sisuliselt rämpspostiga, mida saadetakse laiali massiliselt, ning CERT-EE soovitab selliseid kirju ignoreerida. Ametile teadaolevalt ei ole ühtegi juhtumit, kus kirjas olev ähvardus oleks ellu viidud. Vaheta see parool kõikjal, kus oled seda kasutanud.

Keegi, kellel on päriselt sinu pildid

See on ohtlik juhtum. Tavaliselt algab see sotsiaalmeedias või mõnes äpis uue tuttavaga, kes tundub sõbralik ja huvitatud. Riigi Infosüsteemi Amet kirjeldab tüüpilist skeemi: noore naisena esinev kurjategija meelitab sihtmärgi videokõnesse ja paluma end paljastada. Niipea kui video või foto on olemas, algab ähvardamine: maksa, või see läheb sinu lähedastele, töökaaslastele, koolikaaslastele või sotsiaalmeediasse.

Ameti hinnangul viivad selliseid skeeme läbi kuritegelikud organisatsioonid, kus on selge tööjaotus. Üks meeskond manipuleerib ohvri video tegema, teine tegeleb väljapressimisega. Väljapressija võib olla ka keegi tuttav, näiteks endine partner, ja see juhtub ka laste omavahelistes küberkiusamise juhtumites. Andmekaitse Inspektsioon märgib, et alastipildid võivad olla ka tehisintellektiga loodud võltsingud (deepfake).

Mida teha esimese tunni jooksul

Ära maksa, salvesta tõendid ning teata nii platvormile kui politseile. Allolevad kuus sammu juhatavad sind läbi.

1. Ära maksa ja ära hakka läbi rääkima. Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul ei tööta järeleandmine üldjuhul, vaid julgustab ründajat.
2. Tee kuvatõmmised kogu vestlusest, väljapressija kasutajanimest ja konto aadressist, maksenõudest ning krüptorahakoti aadressist või muudest makseandmetest.
3. Teavita kontost platvormi ja seejärel blokeeri see.
4. Kui oled juba maksnud, pane kirja iga makse: kuupäev, summa, rahakoti aadress või saaja andmed ning krüptomakse puhul tehingu ID (TXID). Kui maksid pangaülekandega, helista kohe oma panka.
5. Esita avaldus politseile veebis või helista 112, kui vajad kiiret abi.
6. Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad. Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul võtab see väljapressijalt ühe tema peamise relva. Noorel inimesel on see kõige parem teha lapsevanema või mõne teise täiskasvanuga.

Kuhu teatada

Teata politseile: esita avaldus veebis aadressil politsei.ee või helista 112, kui vajad kiiret abi. Allolev tabel näitab, kuhu pöörduda sõltuvalt sinu olukorrast.

Politsei: avaldus veebis

Avalduse saad esitada aadressil politsei.ee/et/avaldus-politseile. Sisselogimiseks ja allkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Avaldust ei saa esitada anonüümselt. Pärast avalduse kättesaamist võtab sinuga ühendust menetleja, kes võib küsida lisainfot või kutsuda sind jaoskonda rääkima. Lisa avaldusele kuvatõmmised, väljapressija kasutajanimi ja konto link ning kõik makseandmed.

Hädaabinumber 112

Kui keegi on otseses ohus või vajad politsei kiiret sekkumist, helista 112.

Veebipolitseinikud

Veebipolitseinikud aitavad internetis ja sotsiaalmeedias toimunud juhtumite korral. Nende poole võid pöörduda, kui vajad nõu, soovid saata vihjet või tahad teada anda seksuaalsest või muust väärkohtlemisest. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab küberruumis toimuva väljapressimise korral küsida nõu just oma piirkonna veebipolitseinikult. Kontaktid on politsei kodulehel piirkondade kaupa.

Kui sinu pildid on avaldatud

Nõua pildi eemaldamist platvormilt ja kui sinult nõutakse raha, teata politseile. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) sõnul riivab alastipiltide või -videote avaldamine sügavalt inimese eraelu puutumatust, olgu need ehtsad või tehisintellektiga loodud. Täiskasvanute puhul käsitletakse seda üldjuhul isikuandmete kaitse küsimusena.

Tegutse selles järjekorras:

• Kogu tõendid. Tee kuvatõmmised, kus on näha pilt või video, avaldamise kuupäev ja kellaaeg, postitaja kasutajanimi ja täpne veebiaadress (URL).
• Pöördu platvormi poole. Kasuta platvormi enda teavitusvõimalust.
• Kui see ei aita, esita kaebus AKI-le. AKI sekkub üldjuhul siis, kui oled ise juba avaldaja või platvormi poole pöördunud ja tulemust pole, kui rikkumine on oluline ja ilmselge või kui postitus on selgelt kahjustav ja otsingumootoritest kergesti leitav. Kaebus peab olema allkirjastatud ja tõenditega. AKI ise sisu internetist ei eemalda.
• Kui sinult nõutakse raha või ähvardatakse pilti levitada, on see AKI sõnul põhjus pöörduda politseisse.

Veebipolitsei DSA-kontakt aitab teatada sobimatust või keelatud sisust ja libakontodest. Arvesta, et veebipolitseinik ise sisu eemaldada ei saa: ta pöördub teenusepakkuja poole.

Kui oled lapsevanem

Teata politseile (kui lapse elu on ohus, helista 112) ja ole lapsele toeks ilma teda pahandamata. Riigi Infosüsteemi Amet hoiatab, et lapsele on selline olukord väga raske ja võib lõppeda tõsiste tagajärgedega. Ole talle toeks ja väldi pahandamist, ükskõik mida ta tegi.

• Ära kustuta tõendeid. Salvesta vestlused või tee kuvatõmmised.
• Ära jätka vestlust lapse asemel, et väljapressijat vahele võtta. Sotsiaalkindlustusameti lasteabi hoiatab, et nii võid hävitada tõendid ja ise seadusega vastuollu minna.
• Teata kohe. Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Seksuaalselt väärkoheldud laps on abivajav või hädaohus laps. Kui lapse elu on ohus, helista 112, muul juhul esita avaldus politseile või võta ühendust veebipolitseinikuga.
• Kui lapse pilt on avaldatud, võib AKI sekkuda ka siis, kui platvormi poole pole veel pöördutud, ning teeb sellistel juhtudel koostööd politseiga.
• Lasteabi 116 111 on Sotsiaalkindlustusameti tasuta nõustamine lastele ja lastega seotud inimestele, töötab ööpäev läbi. Välismaalt helistades +372 600 4434.
• Lastemaja (Sotsiaalkindlustusamet) pakub professionaalset abi väärkohtlemise ohvriks langenud lastele. Endale ja perele saab tuge ohvriabist.

Kui oled juba maksnud

Esita politseile avaldus koos kõigi makseandmetega: kuupäevad, summad, rahakottide aadressid ja tehingute ID-d.

Kui maksid pangaülekandega, helista kohe oma panka. Politsei sõnul võib pangal kiire tegutsemise korral olla võimalik ülekanne tühistada või vaidlustada.

Hoidu neist, kes pakuvad mure kaotamist

Politsei hoiatab, et pettur võib esineda juristi või õigusbüroo esindajana, küsida tasusid ja lubatud raha ohver tagasi ei saa. Politsei kirjeldab seda investeerimiskelmuste puhul.

Kui mõtled endale haiget teha

Kui oled ohus, helista kohe 112. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi, on tasuta ja nõustab eesti, vene ja inglise keeles (välismaalt +372 614 7393). Kirjutada saab ka veebivestlusesse aadressil palunabi.ee ja jääda anonüümseks. Emotsionaalse toe telefon 116 123 töötab iga päev kell 10–24.

Miks teatada rahakoti aadressist avalikult

Kui teatad rahakoti aadressist avalikult, seostub sinu juhtum teiste teadetega samade kontode ja rahakottide kohta. Sa saad aadressi ka ise otsida ja vaadata, kas keegi on selle juba teatanud. Politseiavaldus läheb menetlusse. Avalik teade Chainabuse'is hakkab tööle kohe: aadress jõuab sinna, kus krüptobörside vastavuskontrolli meeskonnad ja uurijad seda näevad, ning järgmine sama kirja saaja leiab selle, kui aadressi otsib.

Chainabuse on tasuta ja kõigile avatud ning koondab sama aadressi kohta tehtud teated. Kümnest eraldi ohvrist saab üks nähtav muster.

Korduma kippuvad küsimused

1. Kas seksuaalsantaaž on Eestis kuritegu?

Jah. Riigi Infosüsteemi Amet ütleb otse, et väljapressimine on kuritegu ja selle eest vastutab väljapressija, mitte sihtmärk.

2. Kuhu teatada seksuaalsantaažist Eestis?

Politseile. Avalduse saad esitada veebis aadressil politsei.ee/et/avaldus-politseile ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Kiire abi korral helista 112. Nõu saab ka oma piirkonna veebipolitseinikult.

3. Kas ma peaksin väljapressijale maksma?

Ei. Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul ei tööta järeleandmine üldjuhul, vaid julgustab ründajat. Iga makse toob tavaliselt kaasa uue ja suurema nõude.

4. Sain kirja, et mind filmiti täiskasvanute lehel, ja selles on minu parool. Kas see on päris?

Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul on tegu sisuliselt rämpspostiga ja parool pärineb vanast andmelekkest, mitte sinu seadmest. CERT-EE soovitab selliseid kirju ignoreerida. Vaheta see parool kõikjal, kus oled seda kasutanud. Kui kirjas on rahakoti aadress, saad Chainabuse'is kontrollida, kas see on juba teatatud.

5. Minu last pressitakse välja. Mida teha?

Ole lapsele toeks ja väldi pahandamist. Salvesta vestlused ja ära jätka vestlust lapse asemel. Teata politseile: kui lapse elu on ohus, helista 112. Nõu saab ka lasteabist numbril 116 111.

6. Kuidas saada oma pildid internetist maha?

Kogu tõendid ja nõua eemaldamist platvormilt. Kui see ei aita, saab täiskasvanu esitada allkirjastatud kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile. Kui sinult nõutakse raha või pildil on alaealine, pöördu politseisse.

7. Kas Chainabuse'is teatamine on sama mis politseile teatamine?

Ei. Politseiavaldus käivitab menetluse. Chainabuse'i teade teeb rahakoti aadressi avalikult nähtavaks krüptobörsidele, uurijatele ja teistele võimalikele ohvritele. Tee mõlemat.